See viga libiseb paljude suulises ja kirjalikus keeles! Me mõistame, mis on valesti ja kui õige.
Rangelt öeldes ei ole see viga õmblustega otseselt seotud ja see on asjakohane kõigile ilma eranditeta. Inimesed, kes õmblevad ja on moest kiindunud, peavad neid verbe kasutama natuke sagedamini. Üsna sageli kuuleme “Kandke mütsi!”, “Pange see kleit selga”, “Ma ei kanna seda.” Mõelgem välja, mis saak on!
Muide, probleem on nii märkimisväärne, et vene luuletaja Novella Matveeva pühendas talle isegi terve luuletuse!
"Kleit", "pane selga" ... Kaks sõna
Me ajame nii rumalalt segadusse!
Välja tuli härmas koidik
Vana vanaisa pani selga kasuka.
Seetõttu on seljas karvkate.
"Kleit", "selga" ... Vaatame:
Millal ja mida kanda.
Ma usun, et vanaisa peal
Kanda saab kolme karvamantlit.
Kuid ma ei arva, et see vanaisa oleks
Seda saab kanda kasuka peal!
Mida sõnastikud ütlevad?
Niisiis, mõlemal neist sõnadest on täielik õigus eksisteerida, kuid vaatamata sarnasustele kasutatakse neid pisut erineval viisil. Ozhegovi sõnaraamatu järgi sõna "riietama" omab järgmisi tähendusi:
1. keegi milles või mis. Katke keegi riietega, tekk. Näiteks riietuge laps mantlisse.
2. keda (mida). Varustage riietus. Näiteks riietuge keegi stiilselt.
Mis puudutab "panema", on väärtused järgmised:
1Millegi külge kinnitamiseks, millegi külge kinnitamiseks, millegi külge kinnitamiseks Näiteks pange sõrmusele sõrmus.
2. Katke keha või kehaosa rõivastega. Näiteks kandke lapsele kampsunit.
Ühelt poolt on kasulik teada täpset sõnastiku tähendust, kuid teisalt tuleb tunnistada, et need ei selgita olukorda lõpuni! Tähendused on sama sarnased kui sõnad ise ja lõpuks pole päris selge, milline variant on õige, “ma panen kleidi” või “ma panen kleidi”.
Kahtlejate abistamiseks
Paljud mäletavad võib-olla kooliajast lihtsat vihjet: riietame teisi, paneme endale selga. Kuid see sõnastus võib olla petlik! Näiteks on fraas "panin lapsele panama mütsi" ekslik, ehkki võib olla nördinud, kui vale see on, kui ma panin panama mütsi mitte endale, vaid teisele!
Parem on kasutada saagi teistsugust versiooni: lootus on kulunud, riided kulunud. Näide Lootuse kohta on väga edukas, sest see räägib meile veel ühe omaduse, erinevusest kahe verbi vahel: “kleiti” kasutatakse animeeritud nimisõnadega (ja inimese elutu sarnasusega: nukk, näiv jne) ja kehaosadega, näiteks “kleit” kindaline käsi ") ja" selga panema "- elutuga.
Me rakendame praktikas reeglit: “Ma panen selga kleidi (elutu.)”, “Panen lapsele panama mütsi (elutu.)” Ja “riietasin lapse (veider)”.
Kui unustate äkki reegli ise, pidage meeles, et Lootus on kulunud ja riided seljas ning mõte on animatsioonis.
Ja muidugi, ärge unustage, et kõnevead ei määra meie isiksust, iseloomu ja eriti professionaalsust õmblemise valdkonnas, kuid iga uus päev on võimalus saada erinevates valdkondades eilsest paremaks.
Foto: pixabay
Õmblemise haridusprogramm: kuidas õigesti vooderdada või vooderdada?
